Naistepäeval pöördusime Kaia Iva ja Jevgeni Ossinovski poole järgmise kirjaga:

Vägivalda kogenud naistele suunatud  riiklikest teenustest                                         

            8.03.2018

Lugupeetud ministrid

Selle aasta sõbrapäeval saatis Eesti Naiste Varjupaikade Liit Riigikogu fraktsioonidele oma ettepanekud, kuidas riik saaks lähisuhtevägivalla all kannatavaid naisi kõige rohkem aidata.

Täna, naistepäeval, pöördume samade ettepanekutega teie kui Sotsiaalministeeriumis naiste ja meeste võrdõiguslikkuse ning laste õiguste ja perede elukvaliteedi edendamise eest vastutavate ministrite poole.

ENVL hinnangul on praegu lähisuhtevägivalla ohvritest naiste ja laste kõige esmaseks vajaduseks ühtlase, stabiilse, kvaliteetse ja läbipaistva riikliku naiste tugikeskuse teenuse kättesaadavuse tagamine üle Eesti, nagu lubati avalikkusele 2016. aastal ohvriabi seaduse muudatuste menetlemise ajal Riigikogus. 

Seoses naiste tugikeskuse teenuse sisseostmisega riigihanke korras on tugikeskuse teenus muutunud  äriks. Kasutusel on äris tavapärased jõuvõtted. Toimub odavpakkumistega turu ülevõtmine, kus koos teenuse hinna allalaskmisega halvendatakse teadlikult teenuse kvaliteeti (tugikeskuse teenuse sisu muutub, väheneb ohvritele pakutava abi maht ja alaneb kvaliteet). Peale kehva teenusega kokku puutumist juba niigi traumeeritud vägivalla ohvrid loobuvad edasisest abi otsimisest, neil tekib usaldamatus kõigi vastu. Info levib suust suhu ja nii väheneb ka pöördumiste arv. Seega odavpakkujad võivad julgelt samas vaimus jätkata, sest mida väiksem töömaht ohvritega, seda suurem rahaline kasum organisatsioonile.

Teenus on üle Eesti äärmiselt ebaühtlase kvaliteediga, see tendents süveneb.

Uued teenuseosutajad on juurutanud kaugnõustamise praktika, kus igas maakonnas kohapeal ei peagi olema  kvalifitseeritud töötajat, kes oleks valmis ohvreid silmast silma nõustama ja vajadusel pingelistes olukordades saatma. Sisuliselt hoitakse maakonnas kohapeal ainult kortereid. Juhtumikorraldus, juriidiline ja psühholoogiline nõustamine/psühhoteraapia toimuvad peamiselt telefoni vm sidevahendite teel teisest maakonnast.

ENVL tugikeskuste senine kogemus näitab, et kaugtööna ei ole võimalik ohvritele pakkuda  samas kvaliteedis teenust, mida on Eestis osutatud üle 10 aasta. Sisuliselt dubleerib selline kaugnõustamisel põhinev tugikeskuse teenus suurel määral ENVL pakutavat tugitelefoni 1492 teenust, mida praegu samuti rahastab riik.  

Muret teeb, kui enam ei peeta kõigis tugikeskustes professionaalset psühholoogilist ja juriidilist nõustamist vajalikuks. Nagu ütles Riigikogus korraldatud arutelul välja ühe naiste tugikeskuse juht- kui raha psühholoogi ja juristi palkamiseks pole, siis nõustame ise. Selline suhtumine tähendab aga hüppelist taandarengut tugikeskuse teenuse sisus, mida oleme koostöös riigiga aastaid arendanud  just suurema professionaalsuse suunas. Samuti on see vastuolus ohvriabi seadusega, mis nõuab praegu liitteenuse osana nii juriidilise kui psühholoogilise nõustamise osutamist vastava kõrgharidusega ja lisaks spetsiaalse täienduskoolituse läbinud spetsialistide poolt.

Kurb statistika näitab, et vägivalla ohvritele pakutud professionaalse juriidilise ja psühholoogilise nõustamise/psühhoteraapia tundide arv langes mitmetes maakondades 2017. aastal võrreldes varasemate aastatega oluliselt, mõnes kohas isegi ligi 10 korda. Eriti märgatav on see maakondades, kus tegemist on uute teenuseosutajatega. Eelmisel aastal keeldusid mitmed uued teenuseosutajad naiste kohtus esindamisest, mis jättis paljud ohvrid vajaliku abita. Ka sel aastal jätkub meie andmetel praktika, kus mõnes maakonnas tugikeskuse jurist esindab vajadusel kohtus, mõnes ei esinda ning mõnes polegi oma juristi ja kõik ohvrid suunatakse riigi õigusabi taotlema. Riigi õigusabi osutavad juristid pole aga läbinud spetsiaalset täiendkoolitust ning võivad tahtmatult meie kliente taasohvristada.

Kõik see kokkuvõttes näitab, et mitmetes maakondades  saavad ohvrid alates 2017. aastast tunduvalt halvema kvaliteediga tugikeskuse teenust kui varasematel aastatel.

Teenuseosutajate ettevalmistus on ebaühtlane ja nende lähenemine ohvritele erinev.

Juba esimesse riigihankesse kirjutati alates teisest voorust sisse täiendkoolituse nõuded, mis erinesid ohvriabi seaduses sätestatust. Sisuliselt lubati sellega 2017. aasta jaanuarist teenust osutama ka ilma igasuguse vajaliku ettevalmistuseta organisatsioone ja inimesi, kellel puudus varasem kogemus sihtgrupiga töötamisel ning kes ei tundnud sihtgrupi vajadusi. Samad inimesed ja organisatsioonid jätkavad tööd 2018. aastal.

Muret teeb, et lisaks spetsiaalse põhjaliku täiendkoolituse läbinud või ülikoolis mitmekülgse ainekursuse läbinutele aktsepteeritakse teenuse osutajatena ka e-kursuse läbinud inimesi, kes on omandanud ainult osalise pädevuse ja kindlasti ei ole suutelised pakkuma kvaliteetset abi.

Teenus on läbipaistmatu ja selle tulemuslikkust ei hinnata.

Kahjuks 2017. aastal ei kogunud SKA riiklikku teenust osutavatelt tugikeskustelt praktiliselt mingeid andmeid teenust saanud isikute kohta. Levitatud on aasta jooksul kuude lõikes pöördunud klientide arvu, mis sisaldab aga ka korduvaid pöördumisi ja on reeglina vähemalt kaks-kolm korda suurem reaalselt abi otsinud isikute arvust.

Meil on varasem negatiivne kogemus organisatsioonidega, kes osutasid naiste varjupaiga teenust lisateenusena paljude teiste kõrval ning  varjupaiga klientidena näitasid aruandluses muude teenuste saajaid. Ka praegu on riikliku teenuse osutajate seas organisatsioone, kes pakuvad samaaegselt abi ka muudele sihtgruppidele ja kellel on seetõttu lihtne esitleda teiste teenuste saajaid ka tugikeskuse teenuse klientidena. Seetõttu peame me väga oluliseks korrektse aruandluse esitamist ja regulaarset järelevalvet.

Meil on heameel, et sellest aastast võeti enamuses maakondadest taas kasutusele aastaid kasutatud eeskujul põhinev põhjalik aruandluse vorm ja me loodame, et SKA hakkab teenuseosutajatelt nõudma selle korrektset täitmist. Samuti aitab loodetavasti teenuse läbipaistvuse suurendamisele kaasa nõue esitada sellest aastast SKAle krüpteerituna abistatud ohvrite nimekirjad, mis meie soovitusel uutesse hanketingimustesse sisse kirjutati.

Alates eelmise aasta kevadest on ENVL soovitanud SKAle hakata mõõtma ka tugikeskuse teenuse tulemuslikkust ja seeläbi hindama tugikeskuste töö kvaliteeti. Pakkusime selleks omalt poolt välja ka konkreetsed kriteeriumid, mida aga seni pole rakendatud.

Kahjuks on praeguseks soikunud SKA algatatud teenuse arendusrühma tegevus, mis käis eelmisel aastal regulaarselt koos ja milles ENVL tugikeskused väga aktiivselt osalesid. Teenuse kvaliteedi ja järelevalve korraldamise küsimused koos mitmete teiste oluliste teemadega jäid arendusrühmas läbi arutamata. Pole teada, kas ja millal arendusrühm tööd jätkab.

Oleme seisukohal, et sisulise järelevalve teostamiseks tugikeskuste töö üle peab riigiametnik valdkonda põhjalikult tundma, vähemalt olema läbinud sama koolituse, mida nõutakse kõigilt tugikeskuse töötajatelt. Oleme varasemalt teinud ka ettepaneku, et SKA oma uute töötajate värbamisel seda aspekti arvestaks, kuid kahjuks tulutult. Meil on tekkimas mulje, et riik ei soovigi teenuse üle sisulist järelevalvet korraldada.

Oleme veendunud, et madala kvaliteediga hanke korras odavpakkujatelt sisse ostetav teenus ei taga vägivalla ohvrite tulemuslikku abistamist.  Sellisel kujul teenusega jätkamine ei õigusta ennast ei ohvrite ega ka  riigi kui terviku vaatepunktist.

Teenuse jätkamine praegusel kujul viib selleni, et ohvrid ei saa olla kindlad, et iga tugikeskuse teenus on pädev, õigeaegne, piisav ja jätkusuutlik. Usalduse puudumisel eelistatakse tugikeskuste poole üldse mitte pöörduda. Negatiivsete kogemustega kliendid levitavad seda teavet nii oma tutvusringkonnas kui meedias,  mis viib usalduse kaotuseni riikliku teenuse suhtes.

Teenuse kvaliteedi erinevus maakondade ja suuremate ning väiksemate keskuste vahel suureneb. Maakondades, kus teenust pakutakse nn kaugtööna, väheneb ohvrite ja võrgustikupartnerite usaldus teenuse vastu –ohvrid teenusele ei pöördu ning sinna ka inimesi ei suunata. Kliendid koonduvad vaid nende teenusepakkujate juurde, kus on pikaajalise töökogemusega spetsialistid, toimib hea võrgustikutöö ning saavutatakse reaalsed tulemused ohvrite abistamisel.  See viib neis maakondes pöördumiste arvu suurenemiseni ning töömahu kasvamiseni, aga ka spetsialistide ülekoormuseni ja läbipõlemiseni.

Tugikeskuse teenus praegusel kujul dubleeribmajutuse osas seadusegakohalikule omavalitsusele pandud turvakodu teenuse osutamise kohustust..

Riigihangete süsteem ei sobi naiste tugikeskuse teenuse korraldamiseks.

2017. aasta riigihanke juures oli põhiprobleemiks väikese elanike arvuga maakondades teenuse

rahastuse drastiline vähendamine ja keskendumine eelkõige majutusteenusele. Suureks ohuks valdkonna arengule oli teenust osutavate töötajate täiendkoolituse nõude sisuline eiramine, mis võimaldas pakkumust esitada vajaliku pädevuseta organisatsioonidel.

2018. aasta hanke põhiprobleemiks on kujunenud turu hõivamise nimel tehtavad alapakkumised. Pragu on see hange takerdunud kohtuvaidlustesse ja teenust osutavad ajutise lepinguga organisatsioonid.

Probleem ei seisne ainult konkreetsete hangete ebaõnnestunud korralduses. Oleme kindlal seisukohal, et hangete süsteem põhimõtteliselt ei sobi rakendamiseks  valdkonnas, mis tegeleb äärmiselt keerulise ja haavatava sihtgrupi abistamisega, kus on vaja tagada tugisüsteemi stabiilsus ning kus põhiressursiks on pühendunud, kogenud ja põhjalikult koolitatud inimesed.

Riikliku ohvriabi näol on olemas hea näide, kuidas võiks naiste tugikeskuse riikliku teenuse edaspidi üles ehitada.

Teenuse arendusrühma järeldused tuleks ellu rakendada.

Meil on hea meel, et SKA poolt 2017. aastal kokku kutsutud laiapõhjaline naiste tugikeskuse teenuse arendusrühm, mille töös osalesid paljude erinevate sotsiaalvaldkonna asutuste esindajad, jõudis järeldusele, et kõige sobivamaks teenusemudeliks on variant, kus SKA võtab teenuse osutamise funktsioonid tugikeskustelt täielikult üle, st ohvriabiteenus integreeritakse naiste tugikeskuse teenusega. SKA palgal on ühine meeskond, mis pakub nii naiste tugikeskuse teenust naistevastase vägivalla ohvritele kui ohvriabiteenust kõigile vägivalla ohvrite sihtrühmadele, sealhulgas psühholoogilist ja juriidilist nõustamist. Majutusasutustega või KOVidega sõlmitakse lepingud turvalise ajutise majutuse teenuse osutamiseks. Teenuse rahastamine toimub riigieelarvest.

Sellisel juhul on kõige paremini tagatud teenuse nähtavus ning teenuse piisav ja ühtlane kättesaadavus kõigis maakondades. Samuti on praegusest tunduvalt paremini tagatud laste vajadustega arvestamine. Tagatud on, et teenust osutavad pühendunud ja pädevad töötajad, et teenuse osutamise keskkond on turvaline. Tagatud on ka stabiilne ning tihe koostöö kõigi võrgustikuliikmetega. SKA poolt teenuse osutamine kindlustab samuti olemasolevate ressursside kõige otstarbekama ja läbipaistvama kasutamise, tervikliku teenuse planeerimise, juhtimise, järelevalve ja kvaliteedi arendamise.

Nii ENVL-i kuuluvad sõltumatud kui praegu riikliku teenust osutavad naiste tugikeskused toetavad arendusrühma järeldusi ja soovivad, et alates 2019. aastast lõpetaks SKA tugikeskuse teenuse sisseostmise riigihanke korras ja asuks  teenust ise osutama.

Sel viisil oleks kõige paremini tagatud aastakümnetega kogutud pädevuse ja kogemuste säilitamine ning ohvritele oleks ühtlaselt kättesaadav tulemuslik abi kõikjal üle Eesti.

Leiame, et vägivalda kogenud naiste ja laste abistamiseks hädavajalike teenuste osutamine õhinapõhiselt, juhuslikule projektirahastusele, hangetele ja annetustele tuginev etapp Eestis on läbi saanud.  MTÜ-de poolt on tugikeskuse teenuse väljaarendamisse ja osutamisse oma panus antud ja me saame nüüd pühenduda muude vägivalla ohvritele vajalike tugiteenuste väljaarendamisele, mida naiste tugikeskuse teenus ei sisalda.

Riigil on aeg võtta täisvastutus vägivalla ohvritest naiste ja laste ees.

Iga päev tugikeskustest abi otsivate vägivalda kogenud naiste ja laste nimel ootame, et riik  astuks võimalikult kiiresti vajalikud sammud praeguse teenuse korralduse muutmiseks  ning  igas Eesti maakonnas oleks reaalselt kättesaadav ühtlane, kvaliteetne,  läbipaistev ja stabiilne riiklik naiste tugikeskuse teenus.Palume selleks teie kui valdkonna eest vastutavate ministrite kaasabi.

Lugupidamisega

Eesti Naiste Varjupaikade Liidu nimel

Eha Reitelmann